pilt

Missugust prügi tohib põletada koduses küttekoldes?

Prügiks nimetatakse tavaliselt segaolmejäätmeid, nagu mähkmed, vanad riided või plastist mänguasjad. Taolisi esemeid tekib majapidamistes sageli ning kiireim viis prügist vabanemiseks tundubki kütteperioodil vanad esemed ahju visata. Ahju tohib aga panna vaid töötlemata puitu, kiletamata paberit ja pappi.

Loe edasi

Kuidas mõjub ahjus jäätmete põletamine tervisele?

Järjest suurem tarbimine hoogustab küll majandust, kuid toob kaasa ka jäätmetekke. Ükskõik, mida ostad, ikka kipub sellest midagi jäätmetena üle jääma.

Loe edasi

Ahi pole prügikonteiner

Kargel vaiksel talveõhtul võib nii mõnegi asula tänaval tunda kirbet lõhna – ei küttepuu, isegi mitte kateldes põletatav kivisüsi, rääkimata maagaasist, sellist lõhna ei põhjusta. See on eriline jäätmepõletuse lõhn. Veel 2007. aastal toodi elanike keskkonnakäitumise küsitluse alusel esile, et keskmiselt 10 protsenti leibkondadest põletas prügi, maapiirkondades aga suisa 30 protsenti.

Loe edasi

Kuidas prügi sortida?

Kuigi suur osa eestlastest on juba tükk aega prügi sortinud, on paljudel meist siiani selle toiminguga raskusi. Kas pabermassist munarest käib olmejäätmete, paberiprügi või biojäätmete hulka? Kas vorstikilet peab ka koguma? Kas jäätisepaber on plastikpakend või olmeprügi? Testi oma teadmisi ja uuri lisa.

Loe edasi