pilt

Miks on korteriühistu vajalik?
Korteriühistu kaudu on kõikidel korteriomanikel võimalik ühiselt majandades tagada elamu kasutuskõlblikkus, väärtus, nõuetekohane haldamine ja hooldamine. Korteriühistu kaudu on võimalik kaasata elamu parendamisse kõik korteriomanikud, ühistu luuakse kõikide korteriomanike huvide esindamiseks. Toimiv ühistu saab sõlmida lepinguid erinevate teenuste osutajatega ühistu, mitte ühe korteriomaniku nimel. Ühistu võimaldab juurdepääsu Kredexi toetusmeetmele ja annab võimaluse võtta pangast laenu suuremate renoveerimistööde tegemiseks.
Alates 2018 aastast on korteriühistu loomine ka väikestes kortermajades kohustuslik.

Mida on tarvis teada korteriühistu kohta?
Korteriühistu on mittetulundusühingu eriliik, mille tegevust reguleerivad korteriühistuseadus ning mittetulundusühingute seadus. Vastuolu korral kehtib korteriühistuseadus.
Korteriühistu võib asutada nii ühe kui ka mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja majandamiseks.
Korteriühistu asutamine toimub korteriomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist.
Korteriühistu on sundühistu – kui ta on nõutava enamuse otsusel loodud, kuuluvad sellesse kõik selle maja korteriomanikud.
Korteriühistud kantakse koos teiste mittetulundusühingutega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.

Kuidas korteriühistu asutada?
Esimeseks sammuks ühistu loomisel on korteriühistu asutamiskoosoleku kokkukutsumine ja asutamiskoosoleku päevakorra kinnitamine. Asutamiskoosolekul valitakse koosoleku juhataja ja protokollija, otsustatakse korteriühistu asutamine ja nime valimine, võetakse vastu põhikiri.
Asutamiskoosolekul kehtestatakse ka ühistu osamaks. Osamaks on sissemakse, mille iga korteriühistu liige maksab korteriühistu moodustamisel. Nendest maksetest tekib korteriühistu osakapital ehk vara. Ühistu osakapital peab olema vähemalt sama suur kui ühistu ühe kuu kulud. Tegemist on ühekordse maksega, mis jääb ühistu arvele.

Äärmiselt oluline on arvestada, et asutamiskoosolekul peab kohal olema suurem osa korteriomanikest – 50 % pluss üks tingimusel, et enamusele kuulub ka mõtteliste osade kaudu enamik korteriomandite mõttelistest osadest.
Nõutavad dokumendid, mis asutamiskoosolekul vormistada tuleb:
• asutamiskoosoleku protokoll;
• asutamiskoosolekust osa võtnud korteriomanike nimekiri;
• korteriühistu liikmete nimekiri;
• korteriühistu põhikiri;
• juhatuse liikme kirjalik nõusolek juhatuse liikmeks astumise kohta;
• avaldus registriosakonnale;
• korteriühistu sidevahendite loetelu.
Kõikide dokumentide koostamisel ja vormistamisel võib abi küsida vallavalitsuselt.

Korteriühistu registreerimine
Kui korteriomanikud on otsustanud korteriühistu asutamise, tuleb vastavasisuline avaldus teha mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja tasuda ühistu registrisse kandmise eest riigilõiv summas 20 eurot.
Korteriühistu registrisse kandmiseks tuleb esitada registripidajale järgmised dokumendid:
1) digitaalallkirjastatud või kõigi juhatuse liikmete notariaalselt kinnitatud allkirjadega avaldus ühistu registrisse kandmise taotlusega, mis on adresseeritud kohtu registriosakonnale ja peab sisaldama järgmisi andmeid:
• ühistu nimi (nimes peab olema täiend „korteriühistu“)
• ühistu aadress (korteri ja maja nr; tänav või talu; asula, omavalitsuse ja maakonna nimi ning postisihtnumber)
• põhikirja kinnitamise aeg
• juhatuse liikmete nimed ja isikukoodid (Eesti koodi puudumise korral sünniaeg)
• kui juhatuse liikmete õigust esindada ühistut üksinda on piiratud ühise esindusõiguse reeglitega või keeluga teha suuremaid varalisi tehinguid ilma üldkoosoleku nõusolekuta (vt täpsemalt mittetulundusühingute seaduse § 27), siis selliste piirangute kirjeldus. Registrisse ei saa teha kannet, mis jätaks juhatuse liikme täiesti esindusõigusest ilma. Juhatuse esimehe otsustab ühistu, registrisse kantakse kõik juhatuse liikmetena
2) asutamiskoosoleku protokoll;
3) põhikiri, millele on alla kirjutanud asutamiskoosolekul selle vastuvõtmise poolt hääletanud. Põhikiri peab sisaldama mittetulundusühingute seaduse §-s 7 nimetatud andmeid. Lisaks tuleb ära näidata häälte jagunemine ühistu üldkoosolekul ning see, mis alustel ja korras tasuvad liikmed ühiseid majandamiskulusid. Põhikirjas võib olla rohkem sätteid, kui seadus nõuab, kuid need ei tohi olla seadusega vastuolus
4) ühingu sidevahendite numbrid (telefon, telefaks, e-posti aadress jm) eraldi lehel;
5) täielik korteriühistu liikmete nimekiri (igaühe kohta nimi, isikukood või sünniaeg, liikmeks astumise aeg, korteri number, liikmele kuuluv häälte arv ja tema osamaksu suurus);
6) vallasomandit tõendav dokument korterite kuuluvuse kohta või kui tegu on kinnistusraamatusse kantud korteriomanditega, siis kinnistusraamatu väljavõte korteriomandite kuuluvuse kohta.
7) riigilõivu tasumise tõend.